Alustasime punaste pallidega mängimisest. Vaatasime, et meil on 2 sõpra, 2 kätt, mis tahavad palle omavahel jagada. Pigistasime palli ühe ja teise käega ja muudkui vahetasime. Seejärel veeretasime palli kahe käe vahel ja siis vahetasime oma palli sõbra omaga, kujutad ette. Proovisime seda kohe mitu korda.

Siis panime teki kokku ja rullisime paberi maha ning proovisime sõbralikult punast pildile püüda. Põrandale tulid suured kastid, ühes oli manna, teises riis ja mõlema sees peidus punased krepp-paberi ribad. Neid ei saanud muidugi väga lihtsasti kätte, mkmm. Selleks tuli oma käsi pista läbi augu kasti ja siis manna seest õngitseda paberiribasid. Uhh, sõrme- ja varbavahed ja küünealused said kõik mannat täis ja topsid punaseid pabereid.

Uurisime neid paberiribasid natuke. Neid sai venitada pikemaks ja siis sikutada või lõigata väiksemateks tükkideks. Seejärel hakkasime punastest paberiribadest punast värvi välja võluma. See oli päris lihtne, vaja oli lihtsalt vett ja pintslit ja käekestel hoogsalt käia lasta. Seejärel hakkas tõeline ajutrenn – panime sõrmed veel hoogsamalt tööle ja asusime vormidest punast tarretist välja pusima. Mõnes tunnis oli tarretiseks saanud näpuvärv, mõnes tunnis peedimahl ja mõnes tunnis mõlemad.

Seda põnevat punast tarretist oli huvitav uurida. Katsuda, tunnetada, kas see on külm või soe, kõva või pehme, katsetada, mida sellega teha saab. Pigistada, vajutada, lõigata,  laiali määrida, värvida, süüa… päris palju asju sai teha. Kokkuvõttes tegi see pildi ja ka meid endid veel punasemaks.

Kõige lõpuks lisasime pildile natuke mannat ka, kui seda juba igal pool oli. Vahel juhtus, et meil õnnestus seda sõrmekestega puistata südamekujuliste vormide sisse, nii et pildile jäid sellised südamekujulised mannalaigud. Vahel õnnestus sedasi, et manna kattis pildi ühtlase kihina ja mõnel juhul ei jõudnudki mannat pildile. Küll aga igale poole mujale. Igapidi tore.

Suuremate (al 3a) tunnis läksime jagamine ja sõbralikkusega juba sellisele tasemele, et jagasime omavahel joonistusvahendit ja proovisime koos joonistada. Peale seda jagasime inspiratsiooni ja ideid ja tegime vastavalt soovile iseendale sõbraliku kaardi, kingipaki või karbi kõigi maailma tähtsate asjade kogumiseks. 

Vot sellised tunnid olidki seekord.