Alustasime meisterdust rebimisega. Rebisime krepp-paberit. Kes oskas, rebis juba täitsa iseseisalt, kes vajas abi, siis emme tegi sälgu ette ja nii oli lihtsam rebida. Rebitud tükid panime kausi sisse. Suuremad lapsed sorteerisid helerohelised ja tumerohelised tükid eraldi ning mõni ka luges kokku, palju ühte või teist oli.

Panime nn muru kõrvale ja asusime sorteerima. Sorteerisime herneid. Väikesed riisi seest, suured roheliste läätsede seest (püüdsime kas tunnetuse või visuaalse vaatluse teel eristada herneid muust kraamist). Keerukam oli otse topsist otsida välja herned, lihtsam oli, kui emme-issi võtsid mingi koguse peo peale ja sealt sai herned välja otsida. suuremate tunnis panime ka ette antud koguse munakarpi. N: esimesse auku 2 hernest, järgmisse 2+2, jne.

Kolmanda osana tuli mängu suur õun, millel oli kaduma läinud roheline värv ja mille kallal hekseldas roheline ussike. Nõela otsas oli lõng ja sellega nõelusime õuna servas olevatest aukudest läbi. Kõige lihtsam oli, kui vanem lükkas nõela alt august läbi ja laps püüdis nõelast kinni haarata ja siis sikutada. Järgmine raskusaste oli, et laps püüdis nõela august sisse torgata. Kõige keerukam oli, kui laps iseseisvalt nõelus. Uskumatult tublid on need väikesed meisterdajad.

Siis hakkasime rohelist värvi õuna peale kandma. Kasutasime pudruvärvi, millest alguses oli ka roheline puudu. Lisasime seda ja segasime läbi. Väiksemad lapsed kasutasid lusikat, suuremad pintslit.
Nüüd muudkui tõstisme, värvisime ja mõnulesime. Käed-jalad, kõik olid kasutuses. 

Suurte tunnis püüdsid lapsed ka vastavalt raskusele 2-3-osalist paberipuslet kokku panna. 2 õun, millest ühel oli igal tühi peal nr.1 ja teisel nr.2. Esmalt sorteerisime ja siis ladusime pusle kokku. Panime selle ka lõpuks suure õuna peale.

Lõpuks panime kõik muru ja herned/läätsed peale täpselt nii nagu süda ihkas ja oligi leitud nii roheline kui ka õun.