Kaerane ja kollane oktoober
-
Oktoobri esimene nädal oli kuldsest sügisest inspireeritult kollane. Värvile võtsime tundi seltsiliseks seekord kaerahelbed. Otsisime kollaseid asju, mängisime kollaste asjadega, tegime kunsti kollasega. Ja kaeraga muidugi.
Alustasime kahest kaerahelbekastist, mille sisse olid peitud pugenud erinevad kollased asjad: okkalised pallid, siledad kivid, nöörijupid ja liivapaber. Otsimise mäng oli natuke keerulisemaks tehtud toidukilega, mis oli ümber kastide keritud nii, et asju sai otsida, kombata ja samal ajal ka vaadata, mida otsid, läbi kile ja kilesse tehtud aukude. Selline hea harjutus silma-käe koostööks, puute- ja nägemismeel aktiivselt kaasatud. Kõigil neil asjadel oli lisaks kollasele värvile veel omadusi/kvaliteete, millega neid kirjeldada (sile, kõva, raske, pehme, kare, pikk, lühike, väike, suur...).
Peale seda, kui kollased asjad olid üles leitud ja kollasesse kasti kokku pakitud, lustisime kaeraga. Abivahenditeks olid käed, kollased kausid, lusikad ja torud. Kaer tegi häält, lõhnas, maitses, oli näppude all mõnus katsuda ja hea on vaadata selle liikumist. Natuke kaera võtsime kausiga ka meisterdamisse kaasa. Põhiliselt tahtsime küll jälgida ja võrrelda, mis juhtub, kui kaera hulka panna vett või kliistrit või värvi.
Mõnes tunnis me ainult mängisime ja katsetasime, mõnes tunnis meisterdasime ka.
Kunstitööks said seekord loomulikult kollased vahtralehed, milleks kasutasime kaerahelbeid. Alustasime pilditööd paberile kriipsutamisest, sellest tekkisid paberile tugevad puutüved. Seejärel "värvisime" neid rebitud paberiribade abil. Rebitav paber tuli ise üles leida - see oli nimelt ära peidetud suurte kollaste üllatusmunade sisse, mis olid Haldjaperre ära peidetud.
Kõike seda aitas paberil kinni hoida meie tänuväärne sõber kliister.
Ja lõpuks tulidki mängu taas kaerahelbed. Segasime neid värvi ja veega/kliistriga ja pudistasime kuldset oktoobrisära pildile.
Mida me siis kokkuvõtvalt tegime:
pakkusime mängurõõmu erinevatele meeltele (puute-, nägemis-, kuulmis-, haistmis- ja maitsmismeel). tegime peenmotoorika trenni (erinevate asjade otsimine millegi seest, asjade panemine millegi sisse, tõstmine ühest kohast teise, patsutamine, kaera torudest läbi sõidutamine). toetasime silma-käe, kahe käe ja kehapoole koostööd (
tõstmine ühest kohast teise, kaera torudest läbi sõidutamine, rebimine, suurte üllatusmunade avamine ja sulgemine, kahe käega paberile kritseldamine pastellidega) lõime seoseid ja planeerisime (nt, leia asu, mis on veel kollased; tahan kaerahelbeid läbi toru lasta ja mida selleks tegema peab...).
harjutasime sotsiaalseid oskuseid (kausside/lusikate jagamine, torude vahetamine). toetasime lapse emotsionaalset arengut ja aitasime tundeid ära tunda ja peegeldada. toetasime lapse arengut, mänguoskust ja loovuse avaldumist. õppisime oma last uues olukorras tundma.
Naudime kollast sügist, kuniks on :)!
Peale seda, kui kollased asjad olid üles leitud ja kollasesse kasti kokku pakitud, lustisime kaeraga. Abivahenditeks olid käed, kollased kausid, lusikad ja torud. Kaer tegi häält, lõhnas, maitses, oli näppude all mõnus katsuda ja hea on vaadata selle liikumist. Natuke kaera võtsime kausiga ka meisterdamisse kaasa. Põhiliselt tahtsime küll jälgida ja võrrelda, mis juhtub, kui kaera hulka panna vett või kliistrit või värvi.
Mõnes tunnis me ainult mängisime ja katsetasime, mõnes tunnis meisterdasime ka.
Kunstitööks said seekord loomulikult kollased vahtralehed, milleks kasutasime kaerahelbeid. Alustasime pilditööd paberile kriipsutamisest, sellest tekkisid paberile tugevad puutüved. Seejärel "värvisime" neid rebitud paberiribade abil. Rebitav paber tuli ise üles leida - see oli nimelt ära peidetud suurte kollaste üllatusmunade sisse, mis olid Haldjaperre ära peidetud.
Kõike seda aitas paberil kinni hoida meie tänuväärne sõber kliister.
Ja lõpuks tulidki mängu taas kaerahelbed. Segasime neid värvi ja veega/kliistriga ja pudistasime kuldset oktoobrisära pildile.
Mida me siis kokkuvõtvalt tegime:
Naudime kollast sügist, kuniks on :)!
Lisa kommentaar