Kui tulemas on isadepäev, siis nn vanad haldjaperelased teavad, et loota on mõnda üllatust või kingitust isadele, vanaisadele.

Nii oligi. Väike hommikuäratuse lauluke ja asusime kingituste meisterdamise juurde.

ibEsimese kingituse teemaks oli "Lapse varbad issi taskus". Selleks tegime lapse jala kuju kahanevast plastikust paberi peale. Lapsed said oma jalajälje värvida täpselt seda värvi nagu süda ihkab. Edasi aitasid emmed/issid väikese sõnumi jala peale kirjutada, lõikasid jala välja, tegid augu ja kui kõik jalad koos, läksid jalad ahju, kus neist küpsesid tugevad, aga poole väiksemad jalalabad. Võtmehoidjarõngas külge ja oligi valmis. 
Edasi suundusime kaarti tegema. Teemaks "Kõnnin issi jälgedes ja armastan iga väikest tükki temast".
Tegime suure paberi peale kaasa võetud issi saapast, plätust, kingast (kes mida kaasa võtnud oli) jälje. Sarnane tegevus kui jalajälje tegemine. Värvisime jälje rasvakriitidega ära. Edasi lisasime kaardile värvi. Kasutasime vedelat värvi, nii saime suure pintsliga paberi peal mõnuleda, ilma et jalajälg peitu läheks. 
Nüüd otsisime puzzletükkideseast tükikesi, et neid kaardi peale liimida. Lõpuks jäi veel enda väikesed varbad kaardi peale saada. Võtsime väikese pintsli, värvi ja asusime oma jalataldu värvima. Mõni ka käsi või hoopis emme käsi. Kui värvitud, siis paterdasime suure paberi peal. Emme püüdis selle paterdamise käigus kätte saada kõige vahvama jälje, mis sai välja rebitud ja läks issi suure jalajälje sisse.

Suuremate laste tunnis tegime veel isekuivavast savist ümmarguse pannkoogi, millest vajutasime välja väikese südame, millest tuli kaelaehe lapsele. Nii oli issile valmis võtmehoidja, kus südamekujuline auk, millesse sobis lapse kaelas olev südameke.

Oh, need issid... nad on lihtsalt nii inspireerivalt armsad.