Et meil on Kreete, siis saime iga tundi alustada tema lives lauldud või juutubi sisselauldud vastlaluluga, lugu ise on selline, et saab nii kaasa laulda, kui ka kaasa tantsida. See tekitab sellise mõnusa vastlatuju, et siis edasi läheb kõik pika liuga ja ludinal.

Alustuseks tegime pikka liugu mööda Haldjapere põrandat ägeda banaanikasti sees. Oli see vast sõit!

Seejärel võtsime mängu munakarbi kaantest tehtud väikesed mängukelgud. Küll seda oli hea enda järel vedada ja sellega asju tassida. Õnneks olid Haldjaperre ära peidetud väikesed savikuklid, mida oligi just vaja otsida ja vedada.

Kui liikumisest sai isu täis ja tekkis tunne, et võiks natuke jälle istuda, siis asusime seda savikuklit lähemalt uurima (savi asemel võib kasutada ka soolatainast, vm voolimismassi). Selle sisse olid end ära peitnud oad ja herned, kujutad sa pilti! Oi-oi-oi, kus nüüd oli väikestel sõrmedel tööd, et need sealt seest kõik välja koukida ja ära sorteerida! Ja nagu sellest veel vähe oleks, asusid väikesed käekesed järele jäänud savikuklist tükke tegema ja pallikesi veeretama.


Otseloomulikult pidime seepeale katsetama, kuidas herned, oad ja savipallikesed veerevad. Selleks on meil toredad mööbli lahtipakkimisest tekkinud liurajad, mida kasutada.

Peale seda oligi paras aeg võtta ka värv mängu ja veeretada kõike, mis veeres ka värvi sees. Aluseks kasutasime sedasama munakarbi kaant, mis enne kelgu ametit täitis. Kui muidu veeresid asjad üsna kiiresti, siis värv pidurdas seda tegevust omajagu. Tekkis selline meditatiivne ubade-herneste ja värvi jälgimise protsess.
Ega me kelgunööri ka niisama vedelema ei jätnud. Et selleks oli ümar peenike kumm, siis keerasime selle emmede-isside abil karbikaane ümber ja sidusime kinni. Siis oli hea sellest kummist sõrmedega kinni võtta ja sikutada. Alguses töötas see nagu pill, tegi huvitavalt häält. Hiljem, kui kummid pintsliga värviseks võõpasime, sai sellest tore värvimasin, mis värvi nii kunstitööle, kui igale poole mujale laiali lennutas.

Mis sellest kõigest lisaks toredusele veel tolku on?

• peenmotoorika toetamine (ubade, herneste savi seest välja sortimine, saviga voolimine);
  
  
• üldmotoorika ja koordinatsioon, tasakaal, kehataju (millegi enda järel vedamine, kükitamine-tõusmine, värvi ja ubade-herneste veeretamine alusel);
• kahe käe ja kehapoole koostöö toetamine (savist asjade välja nokkimine, värvialuse liigutamine asjade veeretamiseks);
• silma ja käe koostöö toetamine, visuaalmotoorika (asjade veeretamine ja jälgimine mööda liurada)
• ühine aeg vanemaga.

Suuremate laste tunnis hakkasime kinni vastlapäevaga seotus sõnast "vurr" ja aretasime sellest värvivurrid.
Selleks läheb vaja CD-plaati, vildikat, teipi, midagi raskuseks (nt mündid) ja paberit. Kui värviga teha, siis värvi ka.
Edasi on lihtsalt üks vurritamine, ühe ja kahe käega. Lihtsalt vildikaga ja värvidega. Üsna värvilennutav tegevus, aga oi, kui äge ja nauditav!