Uus hooaeg, järjekorras 19
-
Septembrikuus on ju kõik uus, nii meil Haldjaperes ka, kuigi teeme seda kõike juba päris mitmendat korda. Alustasime järjekorras meie 19. loovustundide hooaega. Suures plaanis on kõik samamoodi, Haldjapere rütm ja põhilaulud ja tegevused, see on selline mõnus raam tundidele, mille sees saab olla uudishimulik ja mänguline.
Alustasime tutvumisest, ütlesime tere. Kõigepealt käetere, nagu meie tunni tervituslaul ütleb. Edasi ütlesime paberile tere. Katsusime seda erineval moel. Paitasime, silitasime, patsutasime, lehvitasime sellega tuult ja tegime sedasi häält. Paberiga sai ka mängida, selle taha peitu pugeda ja kukkkuuu teha! Paberi sai ka rulli keerata ja pikksilmana kasutada, emmet-issit või selle kaudu vaadata. Ja paberit sai ka pasunana kasutada, teha naljakaid hääli selle kaudu. Igasuguseid trikke tegime selle paberiga tervituseks.
Seejärel silusime paberi põrandale ja ütlesime rasvakriidile tere. Rasvakriidiga koos tuli tundi kollane värv. Kriit kriipsutas ja täpitas paberile teretusi täpselt nii nagu väikesed käekesed heaks arvasid. Täppe tahtis pildile veel tulla. Haldjapere ruumi olid peitu pugenud kollased üllatusmunad, laua alla, tooli peale, kapi taha, lillepotti jne. Tegime väikese liikumispausi ja käisime ringi, otsisime igaüks endale ühe sellise ja proovisime avada. Ja seal tuli terve rida väikeseid kollaseid täppe tere ütlema! Tegime sõrmedele trenni ja proovisime kõik täpikesed oma paberile aidata. Pärast loendasime vanema abiga täppe kokku ka ja katsusime sõrmega üle, kas sai ikka hästi paberile kinni.
Ja siis ja siis, tuli meid tervitama loovustundide üks tähtsamaid tegelasi - kliister - pisikeste meisterdajate liim.
Alustasime kliistri topsist lusikaga paberile tõstmisest, ikka vasakul paremale, nagu me ka loeme ja kirjutame. Silm ja käsi tegid usinasti koostööd, et kliister paberile jõuaks. Siis tegime kliistrile käetere, katsusime seda. Selline huvitav libe, märg, mõnus tekstuur on kliistril. Tihti on see veel üsna soe ka, kui on just valmis saanud. Kliister teeb samuti huvitavat häält, kui seda käe sees natuke pigistada. Ka varbaga sai kliistrit katsuda ja selle sees uisutada. Et kliistri külge saab igasugu asju liimida, siis tegime jälle väikese liikumisepausi ja otsisime endale seinte ja laudade ja kappide külge teibitud paberkotikese. Sinna sisse oli ennast ära peitnud kollane krepp-paber. Andsime oma kehale natuke tööd ja sikutasime mõlema käega paberist ribasid ja väiksemaid tükke pildile. See omakorda andis pildile värvi. Kel oli jaksu, see sai veel ka kollasele näpuvärvile tere teha, nii sõrme kui ka pulga otsas oleva svammiga.
Ja siis tuligi pesemise ja riiete vahetamise aeg ning lõpulaul.
Mullid ka muidugi :).
Suurte laste (3-5a) tunnis tuunisime endale uueks hooajaks T-särgid tekstiilivärvidega ja unistasime, mida me tahame koos teha alanud hooajal.
Selline tore hooaja algus sai.
P.S. kui natuke nimestatistikat teha, siis selle aasta kõige levinumad nimed on Madli ja Stella. Eelmisel aastal oli I(i)da :).
Seejärel silusime paberi põrandale ja ütlesime rasvakriidile tere. Rasvakriidiga koos tuli tundi kollane värv. Kriit kriipsutas ja täpitas paberile teretusi täpselt nii nagu väikesed käekesed heaks arvasid. Täppe tahtis pildile veel tulla. Haldjapere ruumi olid peitu pugenud kollased üllatusmunad, laua alla, tooli peale, kapi taha, lillepotti jne. Tegime väikese liikumispausi ja käisime ringi, otsisime igaüks endale ühe sellise ja proovisime avada. Ja seal tuli terve rida väikeseid kollaseid täppe tere ütlema! Tegime sõrmedele trenni ja proovisime kõik täpikesed oma paberile aidata. Pärast loendasime vanema abiga täppe kokku ka ja katsusime sõrmega üle, kas sai ikka hästi paberile kinni.
Ja siis ja siis, tuli meid tervitama loovustundide üks tähtsamaid tegelasi - kliister - pisikeste meisterdajate liim.
Alustasime kliistri topsist lusikaga paberile tõstmisest, ikka vasakul paremale, nagu me ka loeme ja kirjutame. Silm ja käsi tegid usinasti koostööd, et kliister paberile jõuaks. Siis tegime kliistrile käetere, katsusime seda. Selline huvitav libe, märg, mõnus tekstuur on kliistril. Tihti on see veel üsna soe ka, kui on just valmis saanud. Kliister teeb samuti huvitavat häält, kui seda käe sees natuke pigistada. Ka varbaga sai kliistrit katsuda ja selle sees uisutada. Et kliistri külge saab igasugu asju liimida, siis tegime jälle väikese liikumisepausi ja otsisime endale seinte ja laudade ja kappide külge teibitud paberkotikese. Sinna sisse oli ennast ära peitnud kollane krepp-paber. Andsime oma kehale natuke tööd ja sikutasime mõlema käega paberist ribasid ja väiksemaid tükke pildile. See omakorda andis pildile värvi. Kel oli jaksu, see sai veel ka kollasele näpuvärvile tere teha, nii sõrme kui ka pulga otsas oleva svammiga.
Ja siis tuligi pesemise ja riiete vahetamise aeg ning lõpulaul.
Mullid ka muidugi :).
Suurte laste (3-5a) tunnis tuunisime endale uueks hooajaks T-särgid tekstiilivärvidega ja unistasime, mida me tahame koos teha alanud hooajal.
Selline tore hooaja algus sai.
P.S. kui natuke nimestatistikat teha, siis selle aasta kõige levinumad nimed on Madli ja Stella. Eelmisel aastal oli I(i)da :).
Lisa kommentaar