Laulsime kakuveeretamise laulu ja rullisime pille igal pool: põrandal ja seintel ja käte vahel ja. Ühesõnaga tegime kuiva trenni meisterdamise jaoks.

Siis tegime veel muusikat, vahenditeks kauss ja lusikas. Kausi ja lusikaga sai üldse igasugu mänge välja mõelda: veeretamist ja koputamist ja peitmist ja teretamist ja mida kõike ühe väikese kausi ja lusikaga ette võtta saab!

Edasi läks asi keerulisemaks. Kausi sisse sai loendada erineval arvul lusikatäisi jahu ja soola. Mõlemat sai eraldi katsuda (ja maitsta) ja seejärel kokku segada. Siis tuli kuivade asjade sisse üks märg - vesi! Ja mõnusast pulbrist sai hoopiski natukene kleepuv voolimismass - soolatainas. Erinevate ainetega manipuleerimine ja kahest täiesti erinevate omadustega ainest kolmandat sorti aine "võlumine" on tõeline väike teaduseksperiment ja väikestele avastajatele väga muhe kogemus.

Soolatainaga sai teha veel analüüs-süntees mängu ehk taina pisiketeks juppideks võtta ja siis jälle kokku panna. Lisaks sai soolatainast rulluda ja kukutada ja igasugu torude sisse toppida ja lõpuks selle sisse mustreid teha. Pulgaga ja kammiga ja rulliga ja sõrmega ja emme sõrmega ja...

Oli igati muhe avastamisrõõmu täis tund.