Selle nädala põhiteemaks oli puudutamine, katsumine. Kasutasime oma erinevaid meeli asjade uurimiseks. No eks see väikelastel nii ju käibki – kõike õpitakse keha, meelte ja liikumise kaudu (sensomotoorne arenguperiood).

Koos vanemaga käisid väikesed uudistajad läbi erinevate kastide, kus oli nii siledaid, karedaid, okkalisi, teravaid, pehmeid jne asju. Lapsed muudkui uurisid, vaatasid ja katsusid, kuulasid, nuusutasid ja maitsesid niikuinii. Vanemad muudkui rääkisid erinevaid (omadus)sõnu selle juurde.

Meisterdamiseks oli valmis pandud krabisev kotike, kus olid erinevat puudutust pakkuvad materjalid sees. Esimene ülesanne oli kotikesest ükshaaval asju välja võtta ja samamoodi uurida, missugused need seal sees on. Edasi sai neid asju erinevate omaduste põhjal sorteerida.

Edasi oli igaühe enda otsustada, mida ja kuidas midagi pildile sättida. Tegime nimelt kollaažipilti – pisemad sättisid erinevaid sulelisi ja karedaid asju lihtsalt oma äranägemise järgi pildile. Suuremad kasutasid materjali loo jutustamiseks – kääridega tuunides sai materjali vastavalt enda loole sobivaks lõigata. Kõige lõpus sai rasvakriitidega veel ümber oma kollaažitöö ringi sõita või soovi korral ja emme-issi abil juurde kirjutada omadussõnu selle  kohta, mida pildilt leida võib.

Pildil on mitu eesmärki – sellest saab pidevalt rääkida – toetab sõnavara arengut. Seda saab iga kell täiendada või ümber tõsta – pakub ka hiljem tegemist ja ei saa justkui kunagi päris valmis. Selle kaudu saab lugu jutustada – fantaasiale materjali. Pilt on miski, mis on valminud vanema ja lapse ühise aja ja tegutsemise tulemusel – justkui sellele krooniks. Mis saaks olla toredam :).