Õuna+uss=tõru:)

-
Sellise avastuseni ma tundi ette valmistades jõudsin. Õun ja uss, eelmisest tunnis. Õunalt päris tõru võime puu otsas rippuda ja siis alla kukkuda. Ussilt sai ta aga kuju:)
Nagu sissejuhatus juba reetis, kordasime üsna palju eelmisest korrast. Ainult, et seekord olid tõrud õunte ja usside asemel. Esmalt rääkisingi ma lastele loo sellest, kuidas pargis jalutades tõru mulle pähe kukkus ja siis sambla sisse kadus. Õnneks leidsin pehme sambla seest selle kõva tõru kohe üles.

Edasi hakkasime tõrudega mängima - tõstsime ühest topsist teise, veeretasime, rullisime, loendasime, jaotasime veergudesse/ridadesse, peitsime torude sisse, mängisime tähelepanumängu, veeretasime rennidest, jne. Lõpuks jätsime endale 3 tõru, ülejäänud tõid lapsed minu samblavärvi korvikesse.

Suuremate laste tunnis võtsime siia vahele lõngast sambla lõikamise. Väiksematega hakkasime kohe värvima. Esmalt muru/sammalt - rohelisega. Käed ja pintsel abiks. Täpselt nii palju, kui huvi oli. Siis andsin emmede/isside kätte suure roheliselõngapusa, millega vaikselt põske paitasid ja lapsed püüdsid peo sees peidus olevaid lõngajuppe ükshaaval välja sikutada.


Nüüd hakkasid tõrud ükshaaval sambla/muru sisse kukkuma. Rullisime neid muru sees käte ja jalgadega ning peitsime samblatuttide vahele. Lõpuks petisime nad päris ära (värvisime pintsliga roheliseks). 
Siis proovisime ise ka tõrusid teha. Voolisime soolatainast ussi (kordus eelmisele tunnile) ja lõikasime noaga enda tõrude järgi (mõõtsime) parajad tükid. Lõpuks törtsuke pruuni värvi, millega tegime veel tõrusid, joonistasime tõrudele mütsikesi jne.

Eelmine
Appi, õun!
Järgmine
Kui värvid peavad sünnipäeva

Lisa kommentaar

Email again: