Selle nädala tundides proovisimegi seda konna elu. Krooksusime, hüppasime ja lasime väikestel hüppekonnadel võistelda, et kes paremini ja kiiremini rohelise lehekese peale hüppab. Kui konnatrenn läbi, siis selgus, et konnadel tuleb õhtul pidu ning külalised ja vaja hakata suppi valmistama.

Võtsime kulbid ning potid veega ligi ja testisime, et kas vesi on piisavalt jahe ja märg. Seejärel hakkasime lisama leeme sisse erinevaid koostisosi. Enamus nendest kasvasid konnatiigi lähedal. Näiteks piimanõges. Selle küljest sai lehti ja valgeid õisi ära nokitseda, et need potti poetada. Lisandus veel lõhnav münt, naat, rabarberi leht, tuhkpuu oksake, võilillelehed ja õied, raudrohu lehed, sireli õied,valged roosilehed ja pojengi õielehed. Klimpide asemel said suppi paju pehmed kurvad.

Mõned taimed mudisime ja rebisime sõrmede vahel tükkideks ja teised proovisime lõikelaual noaga tükkideks teha.

Suppi maitsestasime soolaga, tilgutasime pipetiga rohelist “puljongit”, läbi papptoru tegime makaronidele liumäge otse supipotti. Kaunistuseks pudistasime ka natukene paberist väikseid konnafiguure ja lõpetasime rabarberiga. Mõni rabarberipulk sai potti ja mõni sai suhu ja kõhtu hoopis.

Suuremad lapsed said pärast supi valmimist mõned kaunistused ka teha taimedega. Kasutasime selleks kangast, haamrit ja taimi. Toksisime taimedest läbi kanga taimemahla välja ja saime kangale vägevaid mustreid ja värve.

Tunni lõpus oli mõnus jahutav ning rahustav tunne veepritsmetest ja magusast taimelõhnast. Ja konnad olid rahul. Krooks!