Justkui valgusteraapiline tund.

-
Kui saabub pime aeg, ihkab hing valgust. Eks säravad jõuludki ole omamoodi pimeda aja peletamiseks. Meie kustutasime aga tunnis tuled ja hakkasime valguskastil mängima, meisterdama ja värvima.
Kui järgmine nädal algab 1. advent, siis see nädal on täpselt paras aeg, et veel karbis olevad jõulutuled välja võtta, üks läbipaistev säilituskast otsida ning endale valguskast meisterdada. Meie nii tegimegi. Lisaks katsime kasti kaane seestpoolt küpsetuspaberiga. Kaane peale kinnitasime aga raamatukile (mitteliimuva), et tunni lõpuks valmiv teos saaks pärast ka jäädvustatud.

Panime kastis tuled põlema ja alustasime avastamisega. Esmalt said lapsed riisitopsid, millede sees olid sihvkad ja kõrretükid. Otsisime sihvkad ja kõrred välja ja panime need kaane peale. Mängisime, paigutasime neid ritta, tunnetasime käe/sõrmega. Lõpuks tõstime riisi lusikaga või käega kaane peale. Kuulatasime krabinat, mis tekkis riisiterade kukkumisel karbi kaanele. Tunnetasime ka mõlema käega koos riiside teralisust. Siis koputasime kaanele ja vaatasime kuidas riisiterad ja sihvkad valguse taustal tantsivad. Puhusime terasid ka kõrrega.

Edasi korjasime sihvkad ja kõrred topsi ja hakkasime pulgaga "riisipaberi" (ajasime riisi hunnikusse ja patsutasime lamedaks) peale joonistama. Tegime niikaua kui jaksasime.  Siis joonistasime markeriga kilele. Eks ikka seda, millest parasjagu hing ihkas - lendav auto, sigrimigri, lepatriinu, jne. Päris pisikestega tegime esimesi avastusi koos emmega ja imestus oli suur, et jääbki vahva jutt sellest koos tegemisest kile peale.

Lõpuks saabusid ka värvid ja pintsel ning lendlevad lumepallid, mida sai ka näpuga ringi libistada või kõrrega puhuda ja taga ajada. Rebisime pildile veel siidipaberit ja lisasime kudlset sädelust (selle puhul vaatasime, et kasutaksime raputamisel ikka kahte sõrme, mitte ei viskaks peoga pildile:). Päris tilludega panime pildile ka natuke nöörijuppe (seda teeme nagu peitusena - emme hoiab enda käes juppe ja laseb lapsel ükshaaval sikutada). Et töö püsiks kilel, tuleks ise lisada lõpus liimi tööle).

Suurte laste tunnis tegime nii, et esmalt lapsed joonistasid unistuste pilti ja siis kaunistasid pilti liimi abil sihvkade jmt. asjadega. Tegime ka sõrmeotsapallikesi (kerisime lõnga sõrmeotsa ja libistasime pallikese sela töö peale). Siis lisasime värvi ja siidipaberit ja kulda. 

Nii sume ja rahulik oli kogu see meisterdamine. Tunne kiskus täitsa jõuluseks:)
Eelmine
Maskidest ja kinnastest
Järgmine
Jõulud hiilivad sisse

Lisa kommentaar

Email again: