Jääääää
-
See nädal loovustundides on olnud inspireeritud ilmast - sellest külmast, mis meil on siin mõnda aega valitsenud on.
See on tore - see ilm. Talvega seostub palju erinevat, aga seekord keskendusime jääle - uurisime ja puurisime ning mängisime sellega erinevatmoodi.
See on tore - see ilm. Talvega seostub palju erinevat, aga seekord keskendusime jääle - uurisime ja puurisime ning mängisime sellega erinevatmoodi.
Enne kodust jäätundi on vaja teha natuke ettevalmistusi. Selleks, et pildil "uisutada", on vaja vedel värv olemasolevate vormide sees külmutada. Toreduse pärast võid värvi sisse peita ka pisikesi esemeid (nt üllatusmunade seest saadud üllatusi).
Teiseks on vaja teha jääkausse ehk võtta suurem kauss, lasta natuke vett sisse ning selle sisse omakorda väike kauss mõne raskusega (nt kivid), mis tekitab jää sisse süvendi, lohu. Kui õhtul külma panna, on hommikuks valmis. Kui külmkambrisse ei mahu, pane õue. Nagu meie Haldjaperes tegime (vt pilti).
Tunniks läheb sul veel vaja:
Kõike korraga ei pea tegema. Tegevused võib vabalt jaotada kaheks või mitmeks päevaks.
Alustasime väikese soojendusmänguga - mängisime, et oleme lumesahad.
Et liuväli oleks uisutamiseks hea, sile ja libe, on ju ikka vaja lumi pealt maha lükata.
Selleks on üks tore salm koos liikumisega:
Sihh- sahh, sihh-sahh, sahisedes töötab väike lumesahk (2x).
(Laps istub vanema ees põrandal. Kätega tehakse põrandal edasi tagasi liigutusi).
Ajab lume laiali (kätega keskelt laiali põrandal silumine) (2x).
Et ei kukuks pikali (vanem võtab lapse sülle ja teeb uperkuuti kukkumise imiteerimist)!
Sama mängu tegime ka mängulumega. Võtsime aluse ja puistasime sellele sõrmedega jämesoola. Selline jäine lumi sai alusele. Seda erinevam oli sellel kätega sahistada, kui põrandaga võrrelda. Peale "lume" laialilükkamist tõstsime selle väikeste lusikatega topsi tagasi ja jätsime jääsulatamise ootele.
Edasi lihtsalt mängige, nautige protsessi ja avastamist.
Tunnis alustasime me värvilise jääga paberil uisutamisest. Värvivee külmutasime suurte legoklotside ja vormide sisse. Vormide sees olid peidus ka pisikesed loomad - neist on hea pisikeste sõrmedega kinni võtta ja paberil "uisutada", kui kohe jääkülma katsuda ei taha.
Ehk et esimeseks mänguks võta tugevam paber, külmutatud värvivesi ja näita lapsele ette, kuidas pabaeril "uisutada" ja jälgi teha. Jää jätab jälgi, hakkab tilkuma ja tükkideks minema - jälgige erinevaid etappe.
Järgmiseks võtsime mängu jääkausid. Alustasime nende vormist väljavõtmisest - ka see on omaette huvitav protsess. Meil olid raskuseks pandud kivid - need on hästi külmad. Edasi tuleb kuidagi topse ja karpe üksteise seest kätte saada. Kui jääkauss käes, asetage see kõrgemate servadega alusele, et jää saaks rahulikult sulada.
Uudistage jääkaussi. Mõnest kohast on see kindlasti krobeline, mõnest kohast sile. Mida selle kausi sisse saab panna? Meie panime nt neid samu kive. Võid teha ka nt väikeseid jääkuubikuid ja pakkuda lapsele ühes kausist teise tõstmiseks. Nii käega, lusikaga, kulbiga või tangide/pintsettidega. Avastage ka, kui libedaks üks jäätükk sõrmede vahel läheb.
Võtke mängu ka värvid ja sool. Mõlemad aitavad jääd sulatada ja mõlemad moodustavad jää sisse ka ilusaid mustreid. Nautige vaatemängu. Värve võib jääle nii pintseldada (näpu- või vesivärvid) kui ka tõsta, pigistada, valada.
Soola raputamisel uurige, kuidas on soola võtta kuiva ja kuidas märja sõrmega.
Jääkauss võib olla ka liuväljak juba olemasolevatele jääst kujukestele, need omakorda aitavad jääl sulada. Ka sulavesi hakkab erinevate värvide koosmõjul ägedaid mustreid moodustama.
Lõpetuseks võib võtta midagi, millega saab jääd tükikesteks kopsida - olla nagu jäämurdja. Meil olid puidust pulgad ja raskuseks olnud kivid. Emme-issiga koostöös sai pulk püsti hoitud ja kivi haamrina kasutatud.
Kui asju saab liiga palju, siis järjest tõstke midagi eest ära, võimalusel paku tegevusi, vahendeid ühekaupa. Jälgi, mida lapsele kõige rohkem meeldib teha ja keskenduge sellele. Aita lapsel ka tegevust lõpetada.
Kui paned tähele, et tähelepanu hajub, siis küsi "Kas tänaseks aitab?", "Kas paneme asjad kokku?" jne. Tegevuse juurde käib ka koristamine ja enda järel ümbruse ja ruumi korda seadmine. Kaasa last samuti nii palju, kui talle jõukohane. Eriti vahva on koos lapsega tõsta ja kanda alust, millel on sulav jää - see on parasjagu raske ja nõuab tasakaalu.
Valage see koos nt kraanikaussi ja jälgige, kuidas seal jää jäägid veel sulavad.
Miks see kõik hea on?
Teiseks on vaja teha jääkausse ehk võtta suurem kauss, lasta natuke vett sisse ning selle sisse omakorda väike kauss mõne raskusega (nt kivid), mis tekitab jää sisse süvendi, lohu. Kui õhtul külma panna, on hommikuks valmis. Kui külmkambrisse ei mahu, pane õue. Nagu meie Haldjaperes tegime (vt pilti).
Tunniks läheb sul veel vaja:
- väikest lusikat ja soola (mõnes topsis)
- alust (natuke kõrgemate servadega, et jää saaks rahulikult sulada)soovi korral paksemat paberit
- vedelaid (näpu)värve või vesivärve ja pintslit
- vorme värvilise jää tegemiseks
- pipetti, väikseid kopsikuid vms, süstalt, pulka ja väikest haamrit (kui on) toksimiseks.
Kõike korraga ei pea tegema. Tegevused võib vabalt jaotada kaheks või mitmeks päevaks.
Alustasime väikese soojendusmänguga - mängisime, et oleme lumesahad.
Et liuväli oleks uisutamiseks hea, sile ja libe, on ju ikka vaja lumi pealt maha lükata.
Selleks on üks tore salm koos liikumisega:
Sihh- sahh, sihh-sahh, sahisedes töötab väike lumesahk (2x).
(Laps istub vanema ees põrandal. Kätega tehakse põrandal edasi tagasi liigutusi).
Ajab lume laiali (kätega keskelt laiali põrandal silumine) (2x).
Et ei kukuks pikali (vanem võtab lapse sülle ja teeb uperkuuti kukkumise imiteerimist)!
Sama mängu tegime ka mängulumega. Võtsime aluse ja puistasime sellele sõrmedega jämesoola. Selline jäine lumi sai alusele. Seda erinevam oli sellel kätega sahistada, kui põrandaga võrrelda. Peale "lume" laialilükkamist tõstsime selle väikeste lusikatega topsi tagasi ja jätsime jääsulatamise ootele.
Edasi lihtsalt mängige, nautige protsessi ja avastamist.
Tunnis alustasime me värvilise jääga paberil uisutamisest. Värvivee külmutasime suurte legoklotside ja vormide sisse. Vormide sees olid peidus ka pisikesed loomad - neist on hea pisikeste sõrmedega kinni võtta ja paberil "uisutada", kui kohe jääkülma katsuda ei taha.
Ehk et esimeseks mänguks võta tugevam paber, külmutatud värvivesi ja näita lapsele ette, kuidas pabaeril "uisutada" ja jälgi teha. Jää jätab jälgi, hakkab tilkuma ja tükkideks minema - jälgige erinevaid etappe.
Järgmiseks võtsime mängu jääkausid. Alustasime nende vormist väljavõtmisest - ka see on omaette huvitav protsess. Meil olid raskuseks pandud kivid - need on hästi külmad. Edasi tuleb kuidagi topse ja karpe üksteise seest kätte saada. Kui jääkauss käes, asetage see kõrgemate servadega alusele, et jää saaks rahulikult sulada.
Uudistage jääkaussi. Mõnest kohast on see kindlasti krobeline, mõnest kohast sile. Mida selle kausi sisse saab panna? Meie panime nt neid samu kive. Võid teha ka nt väikeseid jääkuubikuid ja pakkuda lapsele ühes kausist teise tõstmiseks. Nii käega, lusikaga, kulbiga või tangide/pintsettidega. Avastage ka, kui libedaks üks jäätükk sõrmede vahel läheb.
Võtke mängu ka värvid ja sool. Mõlemad aitavad jääd sulatada ja mõlemad moodustavad jää sisse ka ilusaid mustreid. Nautige vaatemängu. Värve võib jääle nii pintseldada (näpu- või vesivärvid) kui ka tõsta, pigistada, valada.
Soola raputamisel uurige, kuidas on soola võtta kuiva ja kuidas märja sõrmega.
Jääkauss võib olla ka liuväljak juba olemasolevatele jääst kujukestele, need omakorda aitavad jääl sulada. Ka sulavesi hakkab erinevate värvide koosmõjul ägedaid mustreid moodustama.
Lõpetuseks võib võtta midagi, millega saab jääd tükikesteks kopsida - olla nagu jäämurdja. Meil olid puidust pulgad ja raskuseks olnud kivid. Emme-issiga koostöös sai pulk püsti hoitud ja kivi haamrina kasutatud.
Kui asju saab liiga palju, siis järjest tõstke midagi eest ära, võimalusel paku tegevusi, vahendeid ühekaupa. Jälgi, mida lapsele kõige rohkem meeldib teha ja keskenduge sellele. Aita lapsel ka tegevust lõpetada.
Kui paned tähele, et tähelepanu hajub, siis küsi "Kas tänaseks aitab?", "Kas paneme asjad kokku?" jne. Tegevuse juurde käib ka koristamine ja enda järel ümbruse ja ruumi korda seadmine. Kaasa last samuti nii palju, kui talle jõukohane. Eriti vahva on koos lapsega tõsta ja kanda alust, millel on sulav jää - see on parasjagu raske ja nõuab tasakaalu.
Valage see koos nt kraanikaussi ja jälgige, kuidas seal jää jäägid veel sulavad.
Miks see kõik hea on?
- annab võimaluse koos lapsega arutada maailma asju ehk seda, kuidas asjad ümberringi toimivad (kuidas tekib jää, mis sellega soojas juhtub jne)
- see on sensoorne mäng.
Sensoorne ehk kõik, mis käib meelte kaudu ning mäng, kui lapse kõige tähtsam "töö" kasvamisel ja arenemisel. Mängu tekkimist toetavad ka pisikesed tegelased, mis jää seest välja sulavad. - Kahe käe ja kehapoole koostöö (tõstmine, tassimine - lase lapsel katsuda kui raske midagi on ja tõsta nt jääkaussi või sulanud jääga kaussi), silma ja käe koostöö (soola tõstmine), peen- ja üldmotoorika (soola pudistamine, tõstmine, tassimine, lumesaha-mäng).
- toetab lapse ja vanema vahelist suhet, sest tegite jälle midagi toredat koos ja jagasite ühist aega, tähelepanu ja lähedust.
Lisa kommentaar