Alustasime kaelakee valmistamisest emmedele. Mitte lihtsalt kaelakee, vaid sõnumi ja heade soovidega kaelakee. Kaelakee tegemiseks kasutasime parajalt suuri kangaspalle, millel oli just parasjagu suur auk sees, et sinna erineva kujuga väikesed litreid sisse pista. Nt oli neid südamekujulisi, mis võis tähendada "Emme, sa oled mulle armas!". Samamoodi oli väikeste mõmmide kujuga helmeid - "Emme, sa oled mu lemmik-kaisukas!" jne.

Et pallist saaks kee, tuli teha ka peal, millega see kaela riputada. Selleks kasutasime keerupaela-nippi. Pisikestele sõrmedele enamasti veel raske, aga oi kui hea töö. Keerupaelad valmis keerutatud ja keed kaelas, suundusime edasi lauluvooru, kus tuletasime meelde traditsioonilise emadepäeva-laulu. Aga mitte a capella, vaid pisikese orkestriga ikka. Selleks oli vaja teha pillid - meil oli seekord kasutusel värviline riis. See on niisama tore materjal - mõnusalt sensoorseid elamusi pakkuv. Toredad värvid, krabiseb vahvasti, jahe, teraline, äge  mängida (valada, tõsta, kallata, pudistada jne)... ja pille teha. Tõstsime riisiterad pisikestesse pudelitesse, keerasime korgi peale ja pill oligi valmis. Seejärel laulsime kõigide laste emmedega tehtavatest lemmiktegevustest, nagu meil ikka tavaks on saanud.

Seda värvilist riisi kasutasime me ka kaardi tegemiseks. Selleks võtsime läbipaistva kilekoti, pudistasime ka sinna oma lemmikvärvi riisi. Pigistasime PVAd ja siis mudisime seda läbi kilekoti - jälle teistmoodi kogemus. PVA pole muidu üldse väikeste meisterdajate materjal, aga läbi kilekoti võib täitsa kasutada. Samamoodi on see mõnus jäik materjal peale riisiga koos ära kuivamist. Eesmärk oli sellest teha tasapinnaline riisi ja liimi kiht - nagu riisikeelne emadepäevakaart järjekordsete ilusate sõnadega emmele. Peale seda jäi külge klammerdada veel kaardi ümbris ja valmis ta oligi.
Imeilusat emadepäeva!