Spagettidest, ausalt

-
Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, peab alustama sellest, et eelmise aasta jaanuaris mängisime Haldjaperes spagettidega. Ja mõnele lapsele jättis see nii kustumatu mulje, et juba septembrikuust peale küsiti uuesti spagetitundi.
Noh, mõeldud, tehtud!
Mis me tunnis tegime?

Kuulasime, mis häält teevad spagetikulbid
1) ühte pidi koputades
2) teist pidi koputades
3) varrega koputades
4) kandiku peale koputades
5) tagurpidi pööratud kandiku peale koputades
6) õhus heljuva kandiku peale koputades

Tõstsime spagette potist kandikule nii käte kui ka kulbiga.
Muutsime spagettide kleepuva oleku libedaks, pritsides neile pritsiga vett (pühas füüsika - aine omaduste muutmine).
Sõime spagette.
Proovisime spagette ühe pulgaga topsi tõsta.
Lõikasime spagette kääridega.
Sõime spagette.
Loopisime spagette mööda ruumi laiali (ja keegi ei keelanud).
Tegime spagetipalle.
Sõime spagette.
Värvisime spagette pintslikesega.
Segasime spagettidega uusi värve kokku.
Sõime spagette. Ka siis, kui need lõpuks värvised olid.
Kasutasime spagetti pintslina ja maalisime spagetipildi.

Ja siis veel kõik need muus 101 vahvat spagetitegevust, mida lapsed kohapeal suutsid välja mõelda.

No küll on Haldjaperes äge - saab müra teha ja spagette loopida. Elu nigu lill.

Eelmine
Uue aasta unistused
Järgmine
Söödava plastiliini mudimistund

Lisa kommentaar

Email again: