Vihmasabin

-
Ilmad on olnud vihmased. On ikkagi sügis. Mõtlesime siis Haldjaperes ka veidi vihma uurida. Et olla veidi nagu väikesed teadlased. Miks vihma hea on? Milleks halb? Mis on vihma lõhn, värv, maitse, tunne?

Proovisime uurida vihma häält. Sabistasime sõrmedega vastu enda keha, vastu maad. Võtsime appi ühe krabiseva kanga ning tegime sellega vihmasabinat, kortsutasime seda peos ja lennutasime õhus nagu oleks suur tuul. Pugesime selle alla ja kujutasime ette, et oleme vihma ja tuule eest peidus. Siis asetasime kanga maha ning kujutasime ette, et see on suur lomp, mille sees saab hüpata. Mõned proovisid ka pikali “vihmaingleid” teha.

Lompi lisasime ka suuremaid vihmapiiske, ehk siniseid pallikesi, mida saime kulbiga ämbrisse kokku korjata. Proovisime neid ka suures torus veeretada, nagu vihmavesi mööda vihmaveetorusid ja renne. Siis kuulasime juutuubist äiksevihma häält ja pugesime ise vihmavarjude alla peitu, et oleks hubasem.

Lõpuks oli aeg ka ise vihma teha. Kõigepealt pidime aga vihmaproovid võtma. Saime pipetid ning proovide kogumise karbi. Proovisime siis ilusasti “vihmavedelikku” tilgutada täpselt aukudesse. Teadlased töötasid väga keskendunult. Saatsime siis proovid laborisse.

Suuremad lapsed said rohkem labori tööriistu ja pidid lisaks vedelikule tegelema ka värviga. Nad segasid kokku erinevaid vihma toone (6tk) ning kogusid need proovid väikestesse kapslitesse või pudelikestesse valmis, et hiljem neid kasutada.

Saime A3 akvarellpaberi, mille kinnitasime teibiga maalimisalusele. Teibi rebimine ja paigutamine nõudis ka harjutamist. Siis saime kätte “võlupliiatsi” ehk suure valge küünla, millega tegime paberile võlupildi. See oli nähtamatu esialgu.

Kahe sinise värviga kandsime paberi ülaossa suure “vihmapilve”. Nüüd oli vaja sealt vihm välja meelitada. Kuna olime pipetiga juba osavaks saanud, kandsime sellega pilvele vett, kuni värv hakkas voolama. Natukene aitasime ka sõrmedega kaasa. Siis tupsutasime tupsutajaga. Pritsisime pritspudeliga vett, sõitsime pildil autoga vihma sees, tegime vatitikuga valgeid piiskasid ning vajutasime sõrmega värvi sisse augurauaga väljalõigatud erinevaid siniseid mummusid. Lõpetuseks puistasime peale sinise kriidi riivimise puru. Titad said lisaks ka portsu kliistrit, mida vihmapildile suure pintsliga laiali hõõruda.

Lõpuks panime maalid ritta ja tegime näituse. Nii ilusat vihma näeb ainult Haldjaperes.



Eelmine
ISSI PORTREE
Järgmine
Spagetid!

Lisa kommentaar

Email again: