Terve tund oli täis kordusi eelnevatest tundidest, et kinnistada kõike õpitud. Ja lapsed nautisid seda edukogemust, mille nad said.

Alustasime tundi lehtedest, mida eelmisel korral ka Mariliis oma tunnis sahistas. Lapsed olid ka seekord kaasa toonud lehti ja proovisime lehtede seast leida kollase lehe. Kollane on lastele kindlasti kõige tuttavama, kuna üks osa Haldjapere tunni sissejuhatusest on mäng kollase päikesesega. Pidev kordamine, aitab lapsel luua seost sõna ja nähtu vahel.
Kollase lehe kõrvale püüdsid lapsed vanema abiga (suuremad juba ise) leida punase lehe. Nüüd oli meil 2 lehte, millega otsida kehaosi, mida on 2 (N: kõrvad, silmad, põsed, jne). Liigutused läbi laulukese kehaosadele arendab laste koordinatsiooni. Puhusime/viskasime lehed tagasi suurde lehehunnikusse (puhumine aitab kaasa lapse kõnele) ning kõige lõpuks otsisime rohelist lehte, millega mängisime peitust. Lehed kiirelt üle vaadatud, panime nad lina peal tantsima. Laulsime laulukest: Vaata kuidas, lehed tantisvad....

Siis tuli korraks Kristi taskust välja 1 suur õun, mille kõrvale otsisin taskust ühe pisikese ümmarguse kastani. Suur õun ja väike kastan. Tekib tore võrdlus suur vs. väike. Sõin õuna ära:) ja alles jäi kastan, mis läks peo sisse peitu ja õõtsus koos minu peopesaga ja kukkus siis potsti lehtede sisse. Ka lapsed võtsid oma kaasa võetud kastanid (loendasid neid 3 või 5 tk) ja proovisid samamoodi potsatada. Päris keeruline oli teha nii, et käsi ei hakkaks kastanimuna viskama naabri suunas, vaid laseks lihtsalt lahti. Edasi proovisime mune veeretada - küll torudes, küll rennides. Lapse tähelepanu arenemine muna veeremise jälgimisel. Lisaks hakkab laps matkima lapsevanema tegevust, asetades muna veerenni ja jälgib selle veeremist ülevalt alla.
Kui kõik veeretatud, korjasid lapsed endale vastavalt ülesandele kastanid ja lehekesed ning ülejäänud korjasime kokku. Suuremad lapsed said lahendada taaskord keerukamat loendamisülesannet ja paigutada vastavalt legendile kastanimune munakarpidesse.

Seekordse kunstitöö tegime karbi sees. Esmalt sai laps karbi ja valge paberi, mille ta ise karpi peitis. Nüüd sai laps munakarbi ja lusika ning esimese värvi - kollase. Lapsed potsatasid kastanimuna kollase värvi sisse ja tõstsid lusikaga kollaseks värvunud muna karbi sisse. Nüüd hakkasid munad kastis veerema, ikka ülesse ja alla, .... ja lõpuks hüppasid ja kargasid. Lastele meeldis seda tegevust mitmeti teha - mõned tahtsid vaadata, kuidas munad veerevad, teised tahtsid salapilti (panid kaane kinni ja lasid munadel seal salaja veereda).
Kui kollane muna oli tiiru ära teinud, otsisid lapsed olemasolevate lehtede seast kollase lehe ja pistsid selle karpi. 
Edasi järgnesid punane ja roheline värv, kastanimuna ja vastavat värvi lehed. Nüüd lapsed muudkui mürgeldasid karpide sees olevate munadega. Suuremad lapsed kasutasid suuremaid karpe ja suuremaid pabereid. Ja nii värvusid vahtralehed, mis karbis olid, lõpuks kirju-mirjuliseks. Suuremad lapsed said ülesandeks teha lehe kontuur. Seda oli kõige lihtsam teha vatitikuga, ajada täpselt lehe serva pidi ning kui leht ära võtta, jäi ilus lehe kujutis alles.
Väiksemad lapsed alustasid aga kohe lehetrüki tegemist. Sikutasid lehe sabast kinni võttes lehe välja, panid valge paberi peale, asetasid teise paberi peale ja muudkui patsutasid. Siis hakkasid seda lehekest sealt 2 paberi vahelt välja otsima. Kõigepealt tõmbasid valge paberi ära, siis sikutasid taas sabast lehe ära ja jäigi kaunis lehemuster paberile. Nii tegid lapsed mustmiljon pilti ja lisaks tuli lõpuks karbi seest välja ka üks sügisene kirjumirju pilt:)

Oh, neid imeilusaid sügispilte tuli mõnel lapsel lausa paarkümmend.