Sel nädalal oleme teoks teinud päris mitu mõtet, mis juba mõnda aega ettevalmistamise etapis olnud. Esiteks Haldjapere FB-remont ja uus kodulehekülg, millest kirjutame eraldi postituses. Teiseks - loovustundide poolel - teostasime 2 ammu mõtteis mõlkunud ideed.

Molbertid. Oleme neid pikalt plaaninud - nii väikestele loovustundidesse, kui ka suurematele linnalaagris kasutamiseks. Teostust mõtlesime tükk aega, lõpuks otsustasime väga lihtsa variandi kasuks.
Alustuseks vajasime vineeri ja kedagi, kes selle vajalikku suurusesse lõikaks. Õnneks pakuvad vineeri müüvad kohad ka mõõtu-lõikamise teenust. Üks selline koht on nt Estplay OÜ. Nende töö on kiire ja korralik ja valmis lõigatud vineeri  tõstavad ise autosse veel pealekauba :). Decorast leidsime koormarihma,  mida meetri kaupa osta. Edasi jäi ainult rihma lõikumine ja vineeritükkide kokku klammerdamine ja valmis nad saidki.
Paberi kinnitamiseks molbertile kasutame teipi. Lisaks sellele, et nende molbertite taga on mõnus püsti või istuli joonistada, pakub see ka aktiivset füüsilist tegevust – selle vahelt saab läbi ronida. Ja mõtle, kui neid on veel 12 tükki rivis - tervest tunnelist saab läbi ronida :). Rõõmu kui palju!

Miks see hea on?

Molbertil värvidega lustimine pakub nii kehale, kui meelele. Esiteks on sedasi kogu keha - mõlemad kehapooled - töös. Koormust saavad nii lihased, kui liigesed. Suunates last lisaks dominantsele käele ka mittedominantset kasutama, areneb mõlema kehapoole tasakaal. Eriti siis, kui innustada last kere keskosa/kesktelge risti ületama. Näiteks paremas käes oleva töövahendiga või palja käega maalida vasakul paberipoolel (seda nii keskel, all, üleval) ja vastupidi. Vertikaalsel pinnal joonistamine annab suurepärase võimaluse tutvustada lapsele ruumilisi mõisteid ja suunatermineid – üleval, all, vasakul, paremal, üles, alla.... Seda on tal oluliselt kergem mõista ja omandada, sest  laps kogeb uut teadmist kogu oma pisikese kehaga.

Püstisele pinnale põlvili, istudes või seistes joonistamine seab kunstitöö lapse jaoks õigele kõrgusele – tal on lihtsam keskenduda ja oma tegevuse juures püsida. Tegevus on silme ees. Ka randmed ja käehoid saavad trenni - töövahendi käes hoidmiseks ja selle vertikaalpinnal kasutamiseks on ranne aktiivselt töös ja õige käeasend tuleb loomulikult. See joonistamise asend on mugav ka liikuvamatele lastele, sest laseb mõnusalt, vabalt kogu kehaga kunsti teha - tunne on nagu liiguks kogu aeg, kuigi püsid ühe koha peal. 

Teine ammune mõte, mis meeles mõlkus oli muusika taustal joonistamine. Tahtsime panna muusika ja käelise tegevuse omavahel kokku - hea võimalus ette võtta puhtalt protsessile suunatud ja nö avatud lõpuga kunstitöö.

Alustasime loovustundi kuulamisele keskendumisega - proovisime olla hästi vaikselt ja märgata helisid enda ümber. Helisid ja hääli kaugemal ja päris enda juures, kuni oma hingamise kuulamiseni välja. Seejärel asusime muusikat kuulama - alguses kõrvade ja seejärel kogu kehaga ehk et jälgisimekuidas muusikapala meie keha liikuma paneb. Millise tuju või tunde tekitab? Aga kuidas me selle või teise loo järgi joonistada saame? Mis värv kõige rohkem kõnetab? Millega tahaks joonistada? Tunni tegevused varieerusid tunnist tundi. Joonistamisvahenditena oli kõigil võimalus kasutada käsi, õlipastelle, peenikest ja jämedat pintslit, sulge, kammi, pikki vatipulki. Mõni laps proovis kõik läbi, mõni valis kohe oma lemmiku välja ja jäi selle juurde. Värve lisandus jooksvalt juurde munakarpi, mida värvialusena kasutasime. Ka värvidest kasutas mõni laps kõiki võimalusi, teine jälle jäi paari värvi juurde.

Meie playlist koosnes seekord järgmistest lugudest (esitamise järjekorras):
Pharrell Williams “Happy”
Vivaldi “Kevad”
Trad. Attack “Ah”
Trad. Attack “Säde” - lisandus valikusse teisel päeval
Diana Krall “S´Wonderful”

Miks see hea on?

Muusika taustal joonistamine arendab lapse emotsionaalset intelligentsust ja  eneseregulatsiooni. See annab võimaluse täiskasvanu abil teadvustada oma tundeid, saada aru, kust need tulevad, kuidas neid juhtida. Seeläbi omandab laps uusi teadmisi, mõisteid, areneb emotsionaalne eneseväljendusoskus.

Muusikaga joonistamine võimaldab lapsel enda kaudu muusikale tähenduse anda – ta justkui omastab muusikapala ning annab sellele uue kuju, vormi, tähenduse. Sellise, protsessile suunatud tegevuse kaudu, mõistavad lapsed, et kõik, mida me kuuleme, kogeme, tunneme või teeme – seda kõike võib kujutada käeliselt, kunstilise tegevuse kaudu. Tunded või mõtted, mis võisid olla segadusttekitavad või kättesaamatud/mõistetamatud, on nüüd paberil - silme ees ja oluliselt kergemad mõista. 

See on hea ka fantaasia arengule: muusika kuulamise järgi saab suunata last värvidega kujutama „mida nad kuulsid“, „mida nad tundsid“, ühtlasi ei pea see olema midagi täpset ja konkreetset, vaid pigem abstraktne, alustuseks kasvõi üks värv, värvidega lustimine, mäng paberil. 
Muusika taustal joonistamine aitab lapsel enesekindlust harjutada, annab võimaluse kontrolli vabaks lasta, kogeda liigutusi ja tundeid, mida loomine, värvidega paberil mängimine, pakub. Laps saab luua midagi oma tunde põhjal, mitte kopeerides või täiuslikult jäljendada püüdes.

Mõnusad lihtsalt teostatavad mõtted. Head kodus katsetamist!