Tundi alustasime liisusalmiga, mis rääkis lumememmede tegemisest. Selle käigus saime peaaegu terve kehaga kaasa teha - veeretada, patsutada, tõsta, näidata...mida me teeme. Samu sõnu ja tegevusi saime kasutada ka pildi loomisel. See oli suureks abiks, sest alustasime lumememmede pildile võlumist üsna "salaja" - valge õlipastelliga valgele paberile kritseldades. Kes juba oskas või kes lubas emal-isal oma kätt juhtida, siis sai pildile võluda ka erineva suurusega palle. Kõige suurem, natuke väiksem ja kõige väiksem ja niimoodi palju kordi, kuni paber sai täis.

Lumesaju pildile tegemine - täpitehnikas - oli pea kõigile jõukohane.

Siis tuli mängu talvine külm - jääks külmunud sinine värv. Toasoojas hakkas see sulama ning aitas valgel pildil valge õlipastelli kenasti välja tuua - pildid olid lumememmesid täis.

Jäätükiga saab toredasti kaua mängida kuniks see lõpuks täiesti ära sulab.

Edasi sai igaüks ülesandeks leida omale paberist lõigatud pallide seast 3 erineva suurusega palli. Otsisime nende hulgast kõige suurema üles ja...kortsutasime ära. Panime peo sisse ja proovisime justkui lumepalli veeretada. Seejärel harutasime selle jälle lahti ja silusime pildile sirgeks. Ja nii järgmise, veidi väiksema ja kõige väiksema palliga ka.

Et lumememmedele silmi, suud, nööpe jms teha, tulid appi augurauad ja kartongid. Suuremad said juba ise masinat kasutada, väiksematel oli vaja vanema abi. Ükshaaval värvilisi paberitäppe said kõik pildile panna ja selle kallal nokitseda.

Porgandi ninaks sai kas ise lõigata (suuremad) või valmislõigatud paberitükkide seest otsida, sama oli lumememme peakattega. Mõni lumememm oli pildil juba sulamas, nii et nööpe, silmi ja porgandeid jagus üle terve pildi.

Mõne pildi aga lõpetasid sula asemel külmapoisid ning pildile jõudsid ka fooliumist kahe peopesa vahel rullitud jääpurikad ning sädelus kui kirsiks tordil.