Konnade või kui aus olla, siis rohkem rohelise värvi tund, oli juba mõnda aga plaanis. Aga kevad ei taha ju kuidagi käima minna. Lõpuks tuleb tund lihtsalt ilmaoludega kohandada :).
Lastega harjutasime hüppamist ja tegime konnaliigutusi ning püüdsime krooksuda. Lastel oli hästi teada ka see, et konnadele meeldib ujuda. Niikaua, kui lastele jagasin kätte esimese töövahendi, sain rääkida lugu, kus konnad elasidki tiigis ja ootasid vaikselt kevadet ootasid. Ühel päeval märkasid konnad, et päike on nii ere, et vist on kevad kätte jõudnud ja konnad tahtsid tiigist välja hüpata, et minna kevadet tervitama. Aga neid ootas ees jäätunud tiik. Nüüd tuli jäässe augud raiuda. See ülesanne oli vanade ja suurte roheliste konnade käes, kes pärast augu valmimist ronisid august välja
Lapsed said enda kätte ümmarguse paberketta (nagu tiigijää), millesse olid augurauaga tehtud augud. Nendest hakkasid rohelised konnad välja ronima. Selleks oli lastele antud suur plastmassist nõel, mille otsas roheline lõng. Lapsed vedasid nõelaga lõnga ühes august teise. See oli lastele väga põnev ülesanne. Suuremad lapsed tegid seda täielikult iseseisvalt, valides ise, millisest august ja mil moel nad lõnga läbi tõmbavad. Pisematega sai mängida mängu, et vanem lükkas nõela altpoolt august välja ja laps haaras nõelast ning sikutas seda siis seda august välja. Lapse jaoks on värviline nõel pilkupüüdev ning tal on huvi seda enda kätte saada. Nõelast kui peenikesest vahendist kinni haaramine arendab käe- ja silma koostööd. Suuremad lapsed püüdsid ise nõela ka auku saada. 
Iga liigutuse juurde rääkisime lastega, kuidas roheline konn (pikk lõng) ronis ühest august sisse, teisest välja, jne. 

Edasi pajatas lugu, et suurte konnade järel hüppasid aukudest välja konnabeebid, kes sattusid otse keset lund. Rohelised herned kui konnabeebid olid jahu sees. Beebid tuli kõik üles otsida ja panna ühte kokku oma pessa (kasutasime selleks munakarpi). Suuremad lapsed püüdsid ka konnabeebisid loendada ja ritta seada. See aitab arendada lastel loendamisoskust ning lisaks arendab peenmotoorikat (herneste sorteerimine jahust ja asetamine topsi/rivvi). Lisaks tuleb siin mängu ka kõva ja pehme vastandumine (hernes-jahu). 

Nüüd asusime pildi juurde. Joonistamata oli päike, mis konnad oma kodust, tiigiveest, üldse välja ajas. Selleks andsin lastele kollast värvi ja vatitikud. Vatitikk on tore vaheldus pintslile. Lapsed kujutasid päikest täpselt nii kuidas neile tundus, et päike võiks paista. Mõni maalis terve paberi kollaseks, mõni laps maalis ümmarguse päikese, mõnel lapsel jõudsid pildile vaid üksikud päikesekiired. Lase lapsel rääkida, mida ta tunneb ja näeb või kui laps ei oska veel nii palju rääkida, siis püüa tema pilti ümber jutustada ja vaata lapse miimikast, kas laps on sinuga nõus või mitte.

Kuna päike pani muru kasvama, siis lisandus värviks roheline ning lapsed said lisaks pintsli. Nüüd oli neil võimalus valida, kas joonistada pintsli või tikuga.  Jällegi oli lapse enda valik, kuidas ta seda ette kujutas. Lisaks hakkasid ka konnad muru sisse hüppama. Ka need olid rohelised. Lastel oli võimalus asetada töö peale ka juba eelnevalt valmis tehtud jääga kaetud konnatiik ning konnabeebid. 

Aga mis nüüd juhtus?
Lund hakkas sadama - alguses õrnalt, puistates pildile kogu jahu, mille seest konnabeebid said välja korjatud. Aga siis keeras ilm ära - hakkas lörtsi sadama. Lörtsi tilgutasid lapsed pildile pipetiga. See on hea harjutus jätkuks eelnevates tundides kasutatud pintsettide harjutustele. Treenib käelihaseid ja silma-käe koostööd. Antud juhul aitasid vanemad pipeti täita keefiriga ja siis pigistasid lapsed seda pildi peale. Mõnus lurina-hääl tuli pigistades välja - täpselt nagu konnad krooksuksid. Kui lapsed väsisid sellest tegevusest ära, andsin kätte väikesed lusikad, et nad saaksid kogu lörtsilume pildile tõsta. See on hea harjutus ja tuttav ka igapäevasest söömisest. Hea on see iseseisva söömisharjumuse toetamiseks, käsi teeb lusikaga tõstmiseks tööd. Kõik tõstmis-harjutused võiksid olla seatud suunaga vasakult paremale (nt keefiritops lapse jaoks vasakul, pilt paremal) ehk et see on ühtlasi ka kauge eelharjutus lugemiseks ja kirjutamiseks.
Kogu pilt oli kaetud lumega - märja ja külma valge lumega. Kõige lõpuks tulid, ei tea kust, välja suured punnsilmsed konnad (rohelise värviga segatud ümmargused želatiinitükid), kes värisesid külmast. Lapsed mängisid nendega, katsusid neid ja väristasid neid ning asetasid nad töö peale. Želatiinist tehtud rohelised värvitükid on hea võimalus sensoorse mängu kaudu õppida mõisteid külm, pehme, värisev, pigistama jne.

Kui lapsed läksid pesema, mängisin mina Lumekuninganna Elsat, ja jäätasin kogu pildi. Katsin selle toidukilega ning asetasin laudade peale, et pesust tulnud lapsed saaksid läbi jää oma konnakesi taga ajada. See oli mõnus osa tööst. Lastele meeldis tunnetada kogu seda vedelat massi ja väikeseid herneteri oma käe all. Mida kõike selle tunnetusliku mängu abil taas õpetada saab! Mõisted kõva, pehme, libe, sõna "kile", "hernes", suunaterminid "üles", "alla" jne. Mängisime lastega, et püüdsime ajada sõrmega läbi kile väikeseid konnapoegi päikese poole. Küll see kevad ka tuleb... Ja siis tuleb suvi :).

Aga keefiripildi tore omadus on see, et kui pilt on natukene kuivanud - u 3-4 tundi, siis tuleks eemaldada kile. Alles jäävad huvitavad keerumustrid, mis on moodustunud keefiri, värvi ja kortsustatud kile koosmõjul.